Tervise ebavõrdsuse kohta
Eneseteatatud tervise erinevused sissetulekute lõikes (Forster, T., Kentikelenis, A., Bambra, C; Health Inequalities in Europe: Stage for Progressive Policy Action; https://doi.org/10.13140/RG.2.2.20665.21608)
20% vaeseima elanikkonna keskmise elanikkonna ja 20% rikkaima elanikkonna enese tajutud tervis. Võetud EuroHealthNeti teabeleht tervisealase ebavõrdsuse kohta.
Tervise ebavõrdsus ja COVID-19
KETI infograafik illustreerib, et COVID-19 on tegelikult sündroomipandeemia (link)
Prognoositakse, et COVID-19 pandeemia viib kogu Euroopas majanduslanguseni, mis süvendab tervisealast ebavõrdsust. Üha ilmsem on, et kõige tõenäolisemalt haigestuvad ja surevad madalama sissetulekuga rühmad ja madala kvalifikatsiooniga töötajad. COVID-19 pandeemia süvendab seda olemasolevat tervisealast ebavõrdsustja millel on kõige raskem mõju puudust elavate inimeste elule. The piiratud andmed on juba olemas (Ühendkuningriigist) viitab sellele, et madala kvalifikatsiooniga meestel on kõrgeim suremus tööealiste täiskasvanute seas. Edasised uuringud näitavad, et mustadel meestel ja naistel on vastavalt 4.2 ja 4.3 korda suurem tõenäosus surra COVID-19-ga seotud surma tõttu kui valgete rahvuste meestel ja naistel. Näib, et enamik surmajuhtumeid on nende hulgas, kellel on põhihaigused, nagu kõrge vererõhk, diabeet ning südame- või hingamisteede haigused 2Hans Henri P Kluge, * Kreml Wickramasinghe, Holly L Rippin, Romeu Mendes, David H Peters, Anna Kontsevaya, Joao Breda; Mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje COVID-19 vastuses; https://doi.org/10.1016/ S0140-6736(20)31067-9 3 Martini N, Piccinni C, Pedrini A, Maggioni A; CoViD-19 ja kroonilised haigused: praegused teadmised, edasised sammud ja MaCroScopio projekt; Recenti Prog Med. 2020 aprill; 111 (4): 198-201. doi: 10.1701 / 3347.33180; https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/32319439 4 Wang B, Li R, Lu Z, Huang Y; Kas kaasuv haigestumus suurendab COVID-19-ga patsientide riski: tõendid metaanalüüsist; Vananemine (Albany NY). 2020 8. aprill; 12 (7): 6049-6057. doi: 10.18632 / vananemine. 103000. Epub 2020 8. aprill .;https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/32267833.
Mida sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras on inimene, seda tõenäolisemalt põevad nad neid haigusi. Haigused, mis on suures osas välditavad. Viiruse levikul on rõhutas vajadusi sisserändajate, varjupaigataotlejate ja romade seas, kes juba kogevad diskrimineerimist ja tervisealast ebavõrdsust. Nad moodustavad vaid osa 26% -l inimestest Euroopas, kes elavad ülerahvastatud ruumides. Vangistuses puutuvad inimesed kodus rohkem kokku inimestevahelise vägivallaga - eriti naised ja LGBTI-inimesed.
Psühhiaatrilise
See sotsiaalne gradient kehtib ka vaimse tervise halvenemise riskide kohta, mis on mida võimendab isolatsioon, hirm ja ebakindlus. Hollandi rahvatervise ja keskkonna instituudi uuring leidis, et enam kui kolmandik inimestest tunneb end pandeemia ajal palju ärevamana, meeleheitlikumana, stressis ja üksildasena. Umbes 20% -l on magamisega probleeme rohkem kui varem. Prantsusmaal, rahvatervise instituudi uuring leidis, et 27% küsitlusele vastanutest teatas ärevuse seisundist; seda tunnet soodustavad tegurid hõlmavad ebastabiilses finantsolukorras olemist, viiruse edasikandumise halba mõistmist, soovimatute meetmete vastuvõtmiseks vajalike puuduste tundmist ja vähest usaldust riigiasutuste vastu. Puudusega piirkondades elavad inimesed saavad vaimse tervise häireid vähem tõenäoliselt 52018. aastal elas ülerahvastatud eluruumides 26.2% Euroopa elanikkonnast, kelle sissetulek oli väiksem kui 60% ekvivalentse mediaani mediaanist. Ülerahvastatuse määr vanuse, soo ja vaesuse staatuse järgi - kogu elanikkond - EU-SILC uuring 2018.
Kohandatud Baumist, FE; Rohkem kui jäämäe tipp: tervisepoliitika ja uuringud, mis lähevad pinna alla; https://doi.org/10.1136/jech.2009.091595
Millised on tervisealase ebavõrdsuse põhjused?
Keerulised ja omavahel seotud tegurid põhjustavad tervisealast ebavõrdsust ja sotsiaalset gradienti. Need tulenevad põhimõtteliselt sotsiaal-poliitilistest teguritest, mis toovad kaasa erinevused võimu, raha ja ressursside jaotuses elanikkonnarühmade ja ühiskonnaklasside vahel. Need toovad omakorda kaasa erinevusi keskkonna- ja individuaalsetes ressurssides. Need ressursid on näiteks tööhõive kvaliteet ja kättesaadavus, eluase, transport, juurdepääs teenustele ning sotsiaalsed ja kultuurilised ressursid. Selliseid ressursse nimetatakse ka tervist määravateks teguriteks, sest need mõjutavad hea tervise võimalusi ning inimeste mõtlemist, tunnet ja käitumist.
- imiku või lapse hoolduse kvaliteet
- kas isikul on põhivajaduste rahuldamiseks piisav sissetulek
- nende tööalane staatus ja tingimused
- nende eluaseme ja kogukondade kvaliteet on kõik.
Need tegurid mõjutavad seda, kas inimestel on võime, võimalus või motivatsioon näiteks hästi süüa või piisava kehalise aktiivsuse saavutamiseks. Samuti määravad nad kindlaks, kas haiguse korral on inimesel juurdepääs kvaliteetsele ravile ja hooldusele, ning võime sellest kasu saada.
5 soodustavat tegurit
WHO Euroopa on tuvastanud viis seisundit, mis aitavad kaasa tervisealasele ebavõrdsusele enda teatatud tervise, vaimse tervise ja eluga rahulolu osas. The WHO tervisekapitali seisundi aruanne näitab, et 90% tervisealastest ebavõrdsustest on seletatavad nende 5 teguriga:
- Tervishoiuteenuste kvaliteet.
- Rahaline ebakindlus.
- Halva kvaliteediga eluase ja ümbruskond.
- Sotsiaalne tõrjutus.
- Korraliku töö puudumine ja kehvad töötingimused.
Viimastel aastatel on selgunud ka see, kuidas tervisealase ebavõrdsuse tase on seotud tootmis- ja tarbimisharjumustega, eriti sellistes kõrgelt arenenud riikides nagu EL. Keskkonna destabiliseerimisel on tõsised tagajärjed tervisele ja heaolule. Keskkonna halvenemise ja kliimamuutuste mõjud mõjutavad lõppkokkuvõttes kõigi tervist ja elukvaliteeti. Neil, kes on niigi haavatavamad, on neil aga ebaproportsionaalne mõju.
