ELi tegevus
Sellel lehel tutvume Euroopa tegevusega tervisealase ebavõrdsuse vastu. Millised on algatused, programmid ja projektid, mis käsitlevad tervisealast ebavõrdsust ja sotsiaalmajanduslikke tervisemõjureid?
Pandeemiad, kliimamuutused ja kasvav ebavõrdsus kujutavad endast üha suuremat ohtu meie tervisele. Need väljakutsed on piiriülesed, nii et nende tõhusaks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd. Euroopa riigid on tervisevaldkonnas teinud palju aastaid koostööd ja alates 1992. aasta Maastrichti lepingust on Euroopa Liidul olnud tervishoiuvaldkond.
Lisateavet nõukogu konsultatsioonide ja eesistujariigi tulemuste käsitlemise kohta tervisealase ebavõrdsuse külasta ELi institutsioonide leht.
Euroopa terviseliit
Euroopa Komisjoni (EÜ) president Ursula von der Leyen kuulutas välja uue algatuse "Euroopa terviseliit" (EHU) Euroopa Liidu olukord algatus tugeva EHU loomiseks sündis siis, kui pandeemia kriis COVID-2020 on näidanud praeguste struktuuride, teenuste ja lähenemisviiside kriitilisi piiranguid. tervis ELi tasandil.
2020. aasta novembris EÜ pakkus välja mitmeid algatusi keskendunud kriisiks valmisolek ja reageerimismeetmed. Veebruariks 2021 tegi Euroopa Komisjon ettepaneku esialgsete meetmete kohta, et tugevdada Euroopa liikmesriikide vahelist koostööd ja kooskõlastamist a Euroopa terviseliit.
Üks Euroopa terviseliidu vihmavarju juhtalgatusi on Euroopa vähktõve vastu võitlemise kava - poliitiline kohustus "pöörata mõõna vähi vastu". See keskendub:
- Ennetamine
- Varajane avastamine
- Diagnoos ja ravimeetodid
- Vähihaigete ja ellujäänute elukvaliteedi parandamine.
Vähi ennetamine on seotud tervisealase ebavõrdsuse vähendamisega tervist määravad tegurid. Lisaks sisaldab kava mõningaid erimeetmeid tervisealase ebavõrdsuse mõõtmiseks ja vähendamiseks - eriti riikide vahel.
Euroopa poolaasta
. Euroopa poolaasta on ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamise iga-aastane tsükkel. Eelkõige puudutab see riiklike kulutuste, tööhõive, hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuteenustega seotud reforme ja õigusakte. Kuna see mõjutab tervise sotsiaalmajanduslikke tegureid ja tervishoiureforme, on see oluline vahend tervisealase ebavõrdsuse kõrvaldamiseks.
Protsess
Protsess algab iga aasta novembris, hinnates iga liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset konteksti. Juulis jõuab see lõpule sellega, et ELi nõukogu võtab vastu riigipõhiste soovituste kogumi. Järgmisel aastal võtavad liikmesriigid arvesse soovitusi, mis tutvustavad edusamme käsitlevaid riiklikke reformikavasid.
Kuidas semestri protsess on arenenud
Semester loodi esmakordselt 2010. aastal eelarve- ja eelarveküsimuste lahendamise mehhanismina. Siiski on see viimase kümne aasta jooksul oma prioriteetidesse aeglaselt, kuid kindlalt lisanud tervise ja sotsiaalse võrdsuse põhimõtteid. See on seotud ka programmi kasutuselevõtuga Euroopa sammas sotsiaalõiguste. 2019. aastal kohustas Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilisi suuniseid komisjon integreerima ÜRO Säästva arengu eesmärgid (SDG-d) Euroopa poolaasta. See on ainulaadne võimalus seada inimesed ja nende tervis majanduspoliitika keskmesse.
COVID-19 ning vastupanuvõime ja taastamise rahastu (RRF)
2020. aastal on Euroopa poolaasta vastuseks COVID-19 kriisile seotud uuendatud ELi struktuurireformide teenuse - ELi vastupanuvõime ja taastamise rahastu (RRF) - väärtusega 672.5 miljonit eurot. ELi RFF-i eesmärk on:
- aidata riikidel lahendada Euroopa poolaasta (eriti 2019. ja 2020. aasta tsüklite) raames tuvastatud olemasolevaid probleeme
- saavutada ELi poliitilised eesmärgid, eriti keskkonnasäästlikud ja digitaalsed üleminekud, pidades silmas kriisist taastumist.
EuroHealthNet ja Euroopa poolaasta
EuroHealthNet koostab iga-aastaseid põhjalikke analüüse Euroopa poolaasta ja tervise kohta tervishoiuasutustele ja poolaasta protsessiga seotud inimestele.
Euroopa sotsiaalsete õiguste sammas
. Euroopa sammas sotsiaalõiguste („EPSR” või „sotsiaalne sammas”) on liikmesriikide (mittesiduv) kohustus võtta vastu sotsiaalseid probleeme ja tagada sotsiaalsed õigused. See hõlmab tervist mõjutavaid alasid, näiteks:
- haridus
- töö
- töötingimused
- eluase.
Sammas koosneb 20 põhimõttest, mis on jaotatud kolme kategooriasse:
- võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule
- õiglased töötingimused ja
- sotsiaalne kaitse ja kaasamine.
KaasnevSotsiaalse tulemustabelimõõdab edusamme ja suundumusi. See võimaldab võrrelda ka riike. Tulemustabel sisaldab näitajaid näiteks
- ametlik lastehoid
- vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk
- ise teatatud rahuldamata arstiabi vajadusest.
Kuna paljud samba põhimõtted hõlmavad tervise sotsiaalsed määrajad, mängib see olulist rolli tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel.
Lisaks käsitleb põhimõte 16 konkreetselt tervist. Selles öeldakse, et: igaühel on õigus õigeaegsele juurdepääsule kvaliteetsele taskukohasele, ennetavale ja ravivale tervishoiuteenusele.
Sotsiaalne sammas võeti kasutusele 2017. aastal ja tegevuskava käivitatakse märtsis 2021. Sotsiaalne sammas on nüüdseks integreeritud ka semestri protsessi.
Lugenud EuroHealthNeti infoleht Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta rohkem informatsiooni.
ELi lastegarantii
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni poliitilistes suunistes teatati a Lapsegarantii. Eesmärk on tagada, et igal Euroopas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval lapsel (abivajavad lapsed) oleks juurdepääs kõige põhilisematele õigustele, nagu tervishoid ja haridus.
Täpsemalt on eesmärk tagada juurdepääs eelkõige arengu ja heaolu jaoks olulistele teenustele
- varajase lapseea haridus ja hooldus
- tervishoid
- haridus
- toitumine
- elamispind
- osalemine kultuuri- ja vaba aja tegevustes.
Euroopa Komisjon võtab pärast teatist „Tugev sotsiaalne Euroopa õiglaste üleminekute jaoks” vastu ettepaneku 2021. aastal nõukogu soovituseks lastegarantii kohta.
EU4Tervis
2020. aastal reageeris EL COVID-19 õppetunnile programmi kaudu EU4Tervis rahastamisprogramm aastateks 2021–2027. Selle ambitsioonika programmi eesmärk on luua vastupidavad tervishoiusüsteemid, vähendades muu hulgas tervisealast ebavõrdsust. See hõlmab järgmist
- haiguste ennetamine ja tervise edendamise vananevas elanikkonnas,
- tervishoiusüsteemide digitaalne muundamine
- haavatavate rühmade juurdepääs tervishoiuteenustele.
Selle eesmärk on:
- suurendada ELi valmisolekut suurteks piiriülesteks terviseohtudeks;
- tugevdada tervishoiusüsteeme, et nad saaksid silmitsi seista epideemiate ja pikaajaliste väljakutsetega;
- muuta ravimid ja meditsiiniseadmed kättesaadavaks ja taskukohaseks
- propageerida antimikroobsete ainete mõistlikku ja tõhusat kasutamist
- edendada meditsiinilisi ja farmaatsiaalaseid uuendusi ning keskkonnasõbralikumat tootmist.
Muu ELi tegevus, sealhulgas programmid, näiteks Euroopa Sotsiaalfond Plus (ESF +) ja Horizon Europe annab täiendavaid investeeringuid tervishoiusektorisse, et täiendada EU4Healthi. Lisateavet EL4 tervise ja Euroopa rahastamise, rahastamise ja tervisealase ebavõrdsuse eelarve kohta leiate külastage ELi rahastamise lehte.
ELi ühismeede
Ühismeede on koostöötegevus, mida ELi liikmesriigid ja komisjon kaasrahastavad esmatähtsate tervishoiuküsimuste osas. Mõned neist tegelevad tervisealase ebavõrdsuse ja nende aluseks olevate sotsiaalsete tervist määravate teguritega, näiteks allpool loetletud. The Ühismeetmed Allpool on toodud näited, millest EuroHealthNet kuulus. Leiate rohkem ELi terviseprogrammi projekte siin.
JAHEE üldeesmärk on parandada Euroopa kodanike tervist ja heaolu ning saavutada tervishoiutulemuste suurem võrdsus kõigis osalevate riikide ühiskondlikes rühmades ja kogu Euroopas. Lisaks keskendub JAHEE eritähelepanu nii haavatavatele rühmadele kui ka sisserändajatele.
Ülevaate JAHEE projekti peamistest tulemustest leiate aadressilt Käesoleva artikli.
Lisateavet JAHEE kohta leiate allpool ja aadressil jahee.iss.it
CHRODIS PLUS aitas kaasa krooniliste haiguste koormuse vähendamisele, edendades edukaks osutunud poliitikate ja tavade rakendamist. Nende testitud poliitikate ja projektide väljatöötamine ja jagamine EL-i riikides on selle tegevuse põhiidee. Ühismeede CHRODIS oli CHRODIS PLUSi eelkäija. See oli üleeuroopaline ühine ettevõtmine krooniliste haiguste heade tavade väljaselgitamiseks, valideerimiseks, vahetamiseks ja levitamiseks kõikides ELi liikmesriikides ning hõlbustamaks nende kasutuselevõttu üle kohalike, piirkondlike ja riigipiiride. Keskenduti tervise edendamisele ja esmasele ennetamisele, samuti diabeedi ja mitmete haigustega krooniliste seisundite ravile.
see Ühismeede RARHA mille eesmärk oli toetada liikmesriike ühiste prioriteetide väljatöötamisel vastavalt ELi alkoholistrateegiale ning tugevdada liikmesriikide suutlikkust alkoholiga seotud kahjude käsitlemisel ja vähendamisel. Ühismeetme eesmärk oli tugevdada teadmistebaasi, parandades juurdepääsu võrreldavatele andmetele joomise taseme ja joomise ning sellega seotud kahjude kohta ning edendada ühiste ja kulutõhusate lähenemisviiside kasutamist alkoholitarbimisviiside ja alkoholist põhjustatud kahjude teavitamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. . Ühismeetmega loodi vahendid meetmete ja rahvatervise poliitika kavandamise toetamiseks, et käsitleda alkoholi kui peamist tervist määravat tegurit ja aidata kaasa ebavõrdsusele tervisega.
Lisateavet selle kohta leiate meie andmebaasist.
. JA MH-WB mille eesmärk on luua vaimse tervise poliitika tegevusraamistik Euroopa tasandil ning see tugineb varasemale tööle, mis on välja töötatud Euroopa vaimse tervise ja heaolu pakti raames. JA MH-WB eesmärk oli aidata kaasa vaimse tervise ja heaolu edendamisele, psüühikahäirete ennetamisele ning psüühikahäiretega inimeste hoolduse ja sotsiaalse kaasatuse parandamisele Euroopas.
see Ühismeede mille eesmärk on suurendada HIV-i ennetamise tõhusust Euroopas, kasutades praktilisi kvaliteedi tagamise (QA) ja kvaliteedi parandamise (QI) vahendeid. Kvaliteeditegevus arendas ja kohandas kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi tagamise vahendeid, mis on mõeldud kasutamiseks eriti HIV-i ennetamiseks. Projekt koolitas koolitajaid ja abistajaid HIVi ennetusprogrammide ja projektide toetamiseks kogu ELis, kus rakendatakse kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi tagamise vahendeid.
Lisateavet selle kohta leiate meie lehelt andmebaas.
. Omakapitali ühismeede eesmärk on vähendada tervisealast ebavõrdsust, aidates parandada poliitikat riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning kasutada ära sidusrühmade panust. Projekti eesmärk oli edendada tervisealase võrdsuse fookust poliitika kujundamises, määrates kindlaks vahendid, mille abil analüüsida ja mõjutada poliitikakujundamise protsesse, nagu Mõju tervisele Hinnangud, mis keskenduvad omakapitalile ja tervisekapitali audititele, samuti praktikatest õppimise kaudu. Selles määratleti seitse põhiteemat HiAP-i edukamaks rakendamiseks kogu ELis ja koostati mõned peamised näpunäited selle saavutamiseks.
Lisateavet selle kohta leiate meie andmebaasist:
- Õppimine omakapitali meetmete tervisemõju hindamisest (töötlemine ja koolitus)
- Mõju tervisele: kohtumiseelse küsimustiku kokkuvõtlik aruanne
- Tervise tugevdamine teie organisatsiooni kõigis poliitikates - ülevaatustööriist
- Tervishoiukapital ja regionaalne areng ELis - ELi struktuurifondide kasutamine
Equity Action lõi ka tööriista, mis pakub vormi struktureeritud aruteluks HiAP-i peamiste juhtide ja juhtidega organisatsioonides, et rõhutada õigluse rolli poliitikates.
Ühismeede tervise võrdõiguslikkuse kohta Euroopas (JAHEE)
. Ühismeede tervise võrdõiguslikkuse Euroopas (JAHEE) kujutab endast olulist võimalust liikmesriikidele teha koostööd, et vähendada tervisealast ebavõrdsust ja saavutada tervisetulemuste suurem võrdsus kõigis ühiskonnarühmades, kõigis osalevates riikides ja kogu Euroopas. See kestab aastatel 2018-2021. JAHEE üldeesmärk on
- parandada Euroopa kodanike tervist ja heaolu
- saavutada suurem võrdsus tervisetulemuste osas kõigis ühiskonnarühmades kõigis osalevates riikides ja kogu Euroopas.
Lisaks keskendub JAHEE eritähelepanu nii haavatavatele rühmadele kui ka rändajatele. Ühismeede hõlmab järgmist:
- Tervisealase ebavõrdsuse alase tegevuse integreerimine riiklikusse poliitikasse
- Kuidas jälgida tervisealast ebavõrdsust
- Tervislikud elukeskkonnad
- Ränne ja tervis
- Parandada mahajääjate juurdepääsu tervishoiu- ja sotsiaalteenustele
- Tervis ja õiglus kõigis poliitikavaldkondades - juhtimine
Ülevaate JAHEE projekti peamistest tulemustest leiate aadressilt Käesoleva artikli.
Lisateabe saamiseks külastage aadressi jahee.iss.it
Muud ELi rahastatud algatused ja Euroopa tegevus tervisealase ebavõrdsuse vastu võitlemisel
Lisaks ELi poliitikameetmetele soodustab EL teadusuuringuid, innovatsiooni ja koostööd Euroopa tasandil ka teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kaudu, mis kestab seitse aastat. Praegust raamprogrammi nimetatakse Horizon Europe, mis hõlmab ajavahemikku 2021–2027. Raamprogrammid rahastavad mitmesuguseid tervishoiuvõimaluste valdkonna projekte. Lisaks on Euroopa Parlament pakkunud tervishoiuvõrdsuse küsimusega seotud projektidele mitmeid pakkumisi. Allpool loetletud projektid on näited, milles EuroHealthNet osales. Leiate rohkem ELi rahastatud teadus- ja innovatsiooniprojekte siin.
Lisateavet leiate meie lehelt tervisekapitali ressursside andmebaas.
Päri uuris seoseid meie elu-, liikumis- või tarbimisharjumuste ning keskkonna, meie tervise ja võrdsuse vahel. See ulatuslik algatus Horisont 2020, mida koordineerib EuroHealthNet, tõi kokku tervise-, keskkonna- ja muude sektorite, sealhulgas tehnoloogia eksperdid, et uurida poliitikat, tavasid ja uuendusi, mis võivad mõjutada meie käitumist kolmekordse võidu saavutamiseks.
Eesmärk Health4LGBTI pilootprojekt eesmärk oli parandada meie arusaama sellest, kuidas kõige paremini vähendada konkreetset tervisealast ebavõrdsust, mida kogevad lesbid, homod, biseksuaalid, trans- ja intersoolised (LGBTI) inimesed. See keskendus ebavõrdsuse kattumisele, mis tuleneb diskrimineerimisest ja ebaõiglasest kohtlemisest muudel põhjustel (nt vanus, staatus, sissetulek).
Lisateavet selle kohta leiate meie lehelt andmebaas.
see pilootprojekt toetas teadmiste jagamist ja poliitika väljatöötamist, et vähendada tervisealast ebavõrdsust ELis, keskendudes eelkõige elustiil tegurid, nagu alkoholi tarbimine, toitumine ja kehaline aktiivsus, eriti kõige suuremate vajadustega liikmesriikides.
See oli veebipõhine mehhanism kasutatakse vaimse tervise poliitika ja sidusrühmade tegevuse kohta teabe kogumiseks, vahetamiseks ja analüüsimiseks. Kompass edastas teavet vaimse tervise ja heaolu Euroopa tegevusraamistiku kohta. See jälgis ELi riikide ja valitsusväliste sidusrühmade vaimse tervise ja heaolu poliitikat ning tegevust.
Lisateavet selle kohta leiate meie lehelt andmebaas.
Haavatav uuris võimalusi haavatavates ja eraldatud olukordades elavate inimeste tervise parandamiseks kogu Euroopas. See on keskendunud üheksale konkreetsele haavatavale ja eraldatud elanikkonnarühmale, nagu ebasoodsas olukorras olevad lapsed ja pered, pikaajalised töötud, kodutud ja vangid.
Strateegilise tegevusega tegelemine Tervist puudutava ebavõrdsuse vähendamise tegurid 1) varase lapseea areng, 2) õiglase töö saavutamine ja 3) sotsiaalne kaitse). Selle uurimisprojekti eesmärk oli süvendada mõistmist suhetest, mis eksisteerivad Euroopa kontekstis inimese elu jooksul mõnede peamiste tervisemõjude vahel, ning leida nendes valdkondades poliitika ja praktika abil lahendusi tervise parandamiseks ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. .
Lisateavet selle kohta leiate meie lehelt andmebaas.
See projekt mille eesmärk oli välja töötada tõenduspõhised suunised vananeva elanikkonna tervisliku võrdsuse parandamiseks.
See projekt Eesmärk oli välja selgitada meetmed, mis võiksid viia laste sotsiaal- ja majanduskasvu sotsiaalse ja majandusliku taseme tõstmiseni EL-is.
Lisateavet selle kohta leiate meie lehelt andmebaas.
Selle kaudu on võimalik leida muid ELi rahastatud teaduse ja innovatsiooni algatusi, mis käsitlevad tervisealast ebavõrdsust andmebaaside loetelu.